Enceladus (mun)

Fu Wikipedia
Enceladus, fotografi via Cassini-Huygens ini 2005 (NASA)

Enceladus (en-sel'-ə-dəs, IPA /ɛnˈsɛl ə dəs/, Grikitongo Εγκέλαδος) e ben via gran a fossiksi mun fu Saturnus. A mun e ben ini 1789 diskovri via William Herschel. Enceladus e ben ini a grikimiti wan fu a giganti dy sey biti nanga bigrafa ondro a Etna via Athena. Den erupsi fu a brudubergi sal fru-orsaki sey via a beyfi fu a mufmi fu den bigrafa giganti.

A opoflaku fu Enceladus reflekteri alapasa ala sonstrali, Enceladus e abi a gransu albedo (weerkaatsingsvermogen) ini wi si sonstelsi (> 0,9). Davia bitraga a temperatur da -201 grada Celsius. Ini 2005 e sey wan sortu fu geysru diskovri dy watradampi uspiti tu opo wan heyt fu sowe 500 kilometer.

Opo 9 fostri mun 2006 e abi skoroman ini a tenskrifi Science bifesti taki a artifisyali mun Cassini-Huygens a awesibenin fu likwi watra e abi atuni.

Frukenni fu Enceladus[kenki | brontekst bewerken]

Plenin nadri fu Enceladus nanga Cassini
Datum Astando (km)
17 februari, 2005 1264
9 maart, 2005 500
29 maart, 2005 64.000
21 mei, 2005 93.000
14 juli, 2005 175
12 oktober, 2005 49.000
24 december, 2005 94.000
17 januari, 2006 146.000
9 september, 2006 40.000
9 november, 2006 94.000
28 juni, 2007 91.000
30 september, 2007 83.000
12 maart, 2008 995
30 juni, 2008 90.000

A foswan gefre u a spesi fu Enceladus e sey teki via a spesiskepi Voyager 2. Wili Voyager 1 pasake fu wan astando Enceladus o kan observeri ini fostwarfu mun 1980, o abi Voyager 2 ini fosakti mun 1981 a moglihi tu skopu gefre fu Enceladus nanga wan pasa heyr risolusi leki Voyager 1, penanga a friski opoflaku fu Enceladus ohultu o kan sey.

Frudati wan detayli frukenni fu Enceladus o kan sey du o mu wan wakti tutaki spesitugu Cassini-Huygens o sal arriveri opo 30 fossiksi mun 2004, tun a spesitugu ini a bani fu Saturnus o ben. Lukun na den resultati fu den gefre fu Voyager 2, e sey a mun Enceladus leki prioriti si via den pleniman fu a Cassini-misyun, nanga o sey talriki "mikti" nadri fu siri kotobi pleni, sowan 175 km tu a opoflaku, nanga oktu som "no-mikti nadri" tu, sowan 100.000 km tu a opoflaku. Den nadri nanga datum e ben ini a tabla noteri.

Den foswan tri nadri fu Cassine tu Enceladus o abi opofalla resultati nanga bitrekkun tu a opoflaku fu Enceladus nanga a odekki fu a watradampi u flaku ini a geologisi aktifi ondrobenin-poleri flaku.

Opoflaku Enceladus.

Skaki na dorosey[kenki | brontekst bewerken]


Wikimedaglia
Wikimedaglia
Disi e ben wan sten den flosi grati